Kuurordi ajalugu

Põhjamaade Veneetsiaks ristitud Haapsalu sai linnaõiguse 1279. aastal ning kuulub Eesti vanemate ja väärikamate linnade hulka. Levinuima legendi järgi on linn omale nime saanud eestlaste püha paiga – haavasalu järgi.Siin elanud, suvitanud ja töötanud ajaloolised suurkujud ning tänapäevased tervise-ja puhkekeskused kannavad edasi Haapsalu kui kuurortlinna sajandite pikkuseid traditsioone.

Haapsalu kuurort on vanim ühtejärge tegutsenud mudaraviasutus Eestis.

Kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1820, mil Haapsallu tuli tööle kreisiarst Carl Abraham Hunnius. Kohalikke elanikke ravides puutus Hunnius kokku omapärase rahvameditsiini võttega – meremudaga. Dr Hunnius lasi uurida meremuda keemilist koostist ning katsetas uut mudaravi metoodikat oma sugulaste ja patsientide peal.

Tulemused olid positiivsed ning paljud Tartu arstid ja ülikooli õppejõud olid uuest raviviisist vaimustatud. 1825. aastal ehitati dr Hunniuse eestvõttel Haapsalu Eeslahe kaldale esimene vesimudaravila. 1845. aastal valmis Tagalahe ääres teine märksa suurem ja mugavam mudaravila. Eriti hinnatuks muutus rohkete lahtede ja saarekestega pikitud kuurortlinn Peterburi rikka aadelkonna ja Vene keiserliku õukonna seas. Haapsallu tulid oma tervist parandama ja vaikelu nautima tsaarid Peeter I, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II.

1867. aastal suvitas Haapsalus maailmakuulus vene helilooja Pjotr Tšaikovski, kes lõi siin ühe osa oma esimesest ooperist ‘Vojevood’ ning instrumentaalpalade tsükli ‘Mälestusi Haapsalust’.

Kuurortlinna võlud avastas enda jaoks ka kuulus Vene maali- ja teatrikunstnik Nikolai Roerich. Tema viimasest külaskäigust 1910. aastal pärinevad tuntud tööd ‘Merede taga on suured maad’ ja ‘Varjaagi motiiv’.

Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) oli Haapsalu jätkuvalt populaarne suvituslinn. 1938. aastal valmis suur moodne sanatooriumihoone ning sama aasta juulis suvitas siin 21 rahvuse esindajaid. Professoritele ja muusikutele lisaks suvitasid siin kõrged riigitegelased ning tuntud ärimehed kogu maailmast.

Haapsalus suvitasid ka paljud väljapaistvad Eesti riigi- ja kultuuritegelased Aino Kallas, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Oskar Luts jt.

Pärast Eesti okupeerimist korraldati sanatoorne tegevus ümber Nõukogude seaduste järgi. Laiendati juba Eesti Vabariigi ajal rajatud ja praegugi edukalt tegutsevat sanatooriumi ‘Laine’. Siia saabusid ravialused kogu Nõukogude Liidust.

Taasiseseisvunud Eestis alustati taas Haapsalu mudaravi traditsioonide taastamisega.

1994. aastal asus tegutsema uuenenud sanatoorium ‘Laine’, endise Bergfeldti ravila krundile tekkis samanimeline väike mudaravila. 1997. aastal valmis Paralepa mändide alla Tervise- ja Puhkekeskus Fra Mare.

Haapsalu teavitab end jätkuvalt kogu maailmale kuurortlinnana.