Peterburg-Haapsalu

Nikolai II portree
Nikolai Roerichi autoportree
Merede taga on suured maad, Roerich 2
Merede taga on suured maad, Roerich 1

Peterburiga on Haapsalul püsivad ja iidsed sidemed.

1882. aastast on Peterburis ka Haapsalu-nimeline tänav, sest 19. sajandi teisel poolel peeti Haapsalut ‘esimeseks põhjakuurortiks Venemaal’, ja nagu Venemaa Meditsiininõukogu tollal oma otsuses teatas:’… ravimiskohana on Haapsalul mitte ainult kohalik, vaid ülevenemaaline tähtsus’.

Haapsalus on käinud Vene keisrid alates Peterburi linna rajajast Peeter I (1715), 1804. a külastas Haapsalut Aleksander I. Kõige enam on viibinud Haapsalus keiser Aleksander II (1852, 1856, 1857, 1859). Aleksander III viibis siin 1871 ja 1880. Samal aastal ka tema poeg, tulevane keiser Nikolai II.

Haapsalus on suvitanud paljud kuulsad peterburglased. Nendest väärivad kindlasti esiletõstmist:

- maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski. Oli Haapsalus 1867. aasta suvel. Siin valmis osa tema esimesest ooperist ‘Vojevood’ ja instrumentaalpalade tsükkel ‘Mälestusi Haapsalust’. •

- maailmakuulus Vene maali- ja teatrikunstnik Nikolai Roerich. Viibis Haapsalus kahel korral: 1880. ja 1910. a. Viimasest külaskäigust pärinevad tuntud teosed ‘Merede taga on suured maad’ ja ‘Varjaagi motiiv’.

- maailmakuulus Vene mullateadlane, geoloog ja geograaf Vassili Dokušajev. Viibis 1881. aastal Haapsalus ja ekspeditsioonil Haapsalu ümbruses.

- Vene riigitegelane, kes etendas eriti silmapaistvat osa Vene välispoliitika juhina kogu Aleksander II valitsusaja kestel, Aleksander Gortšakov, on tõenäoliselt just Haapsalus 1798. a. sündinud.

Eriti tihendas Haapsalu-Peterburi sidemeid regulaarne aurulaevaühenduse sisseseadmine 1845. aastal.

Rongiliiklus Haapsalu-Keila liinil avati novembris 1905. See tähendas, et need, kes kartsid merehaigeks jääda, said nüüd rongiga Haapsallu sõita liinil Peterburg-Tallinn-Keila-Haapsalu.

Ülla Paras
Läänemaa Muuseum

FacebookTwitterGoogle+